Optibet Tallinna Rahvaliigas on kahe divisjoni 24 meeskonna peale mängimas arvukalt erinevaid huvitavaid korvpallureid, kes kunagi võidelnud ka oluliselt kõrgemal tasemel. Üheks selliseks meheks on LakiLakide tiimi esindav 28-aastane ja 190 cm pikkune tagamees/äär Martin Tõrv, kes pikalt olnud esiliiga üks paremaid kaugviskajaid.
SK Marcuse ja SK Kotree kaudu korvpalli jõudnud mängumees tegi oma esiliigadebüüdi hooajal 2007/08 Kotree SK ridades ning oli juba kahe aasta pärast SK Marcuse esiliigatiimis keskmiselt 14 punkti mees, tabades 20 kohtumise peale kokku 59 kolmest. Järgnevatel hooaegadel Tõrv enam nii usinalt korvi ei pommitanud, kuid oli veel mitu aastat tiimis oluline lüli.
Ka Tallinna Rahvaliigas pole Tõrv oma viskeoskust vaka all hoidnud, kui seitsme mänguga on ta läbi korvirõnga paugutanud 31 kaugviset. Seejuures näiteks vabaviskeüritusi on tal tänavusel hooajal seni vaid 4. Keskmine punktisaak on mehel 14,7.
Korvpall24.ee rääkis kogenud korvpalluriga pärast LakiLakide viimatist 76:84 kaotust Wildix/Esecomile, kus nagu meie loo sissejuhatust kinnitades tegi Tõrv skoori vaid kolmesejoone tagant ning seda viiel korral. Väga tihedas liigatabelis on LakiLakidel nüüd 6 võitu ja 3 kaotust ning see annab hetkel alles 6. koha.
Alustame viimasest mängust, mis puudu jäi ning mis kaotuse põhjused olid?
Täna mängiti meid korvi alt üle. Rünnakul viskasime 76 punkti 35 minutiga ja kõik oli okei. Lõpus väsisime ära ja vastane mängis meid taktikaliselt ja nö korvpallimõistusega üle. Oli punkt-punkti mäng, aga lõpuks väsisime ja läksime nende mänguga kaasa.
Wildix/Esecomil on harrastajate kohta üsna suur luksus, et neil on treener juhendamas. Kas selliste tasavägiste mängude enda poole kallutamisel on see oluline faktor?
Jah. Täna mängis see väga suurt rolli, kuna meil väljakul oli rahu puudu ja vastastel oli see treeneri abil olemas. Ta tõi neid rasketes olukordades päris hästi maa peale tagasi ja aitas kaasa.
Tallinna Rahvaliiga II divisjoni tabeli esimene pool on nii tihe, et üks tulemus võib tähendada olulist tõusu või langust. Kas väljakul ka see tasavägisus ja näiline võrdsus meeskondade vahel kuidagi kajastub?
Sel aastal on II divisjon üldse huvitav olnud, mitte ainult tabeli esimene pool vaid kogu divisjon on üsna ühte auku. Just poistega omavahel arutasime, et iga mäng võib hooaja lõpuks anda väga huvitava olukorra. Aga ei oska põhiturniiril tahta ka mingit kohta, kuna ei tea, keda endale play-offis vastu sooviks. Palju võrdseid võistkondi on.
Kas Sa tunnetad, et LakiLakidel on play-offiks mõni käik veel juurde panna?
Selles suhtes on veel juurde panna, et osad poisid käivad koos ja teevad trenni ka. Aga enne play-offi oleks vaja mõned teised, kaasa arvatud mina, ka kohale ja rohkem kokku mängima saada. Eks see on harrastusliiga asi, et kõik mehed peab kohale saama, siis on lõbusam.
Sa olid aastaid esiliigas üks kardetumaid snaipreid, kas Rahvaliigas on Sul LakiLakides sarnane roll?
Nii ja naa. Meeskond usaldab ja mängitakse mulle viske peale küll. Viskan ma 6 või 8 meetri pealt, keegi mulle midagi ei ütle. Aga Rahvaliigas on seda lõbu rohkem ja pean siin rohkem asju ise ette võtma ja olukordi otsima. Tahame, et kõigil oleks mõnus siin laupäeviti mängida ning seetõttu otseselt mängu enda peale võtmist teha ei soovi. Samas, hasart ja vanad harjumused tulevad mängulõppudel ikka sisse.
Kas korvpalluril on viskekäsi igavene ja vähema treeninguga enam ära ei kao?
Viskekäsi pole ära kadunud, seda ma võin kinnitada, aga stabiilsus kaob küll ära. Kui ikka varem tegid nädalas 1000-2000 viset ja nüüd heal juhul 50-100 viset, siis stabiilsust on raske oodata. Mul on läinud hästi, et kunagi laotud põhi hoiab veel pinnal.
Kui raske on pikaaegse esiliiga korvpallurina jätkata mängimist oluliselt madalamal tasemel? Kas pea tahab teha veel liigutusi, mida keha enam teha ei suuda?
Eriti hooaja alguses on raske. Eelmisel aastal oli rohkem probleeme, aga nüüd ma juba olen sellega leppinud – teen ka muud harrastussporti ning käin korvpalli lõbu pärast mängimas. Keerulised olukorrad tekivad siis, kui mäng on tasavägine ja tahaks mingeid liigutusi teha, millele keha enam järgi ei tule, siis ajab närvi küll. Aga see on paratamatus.
Kogenud mängumehed tavaliselt mängivadki ennast parimasse vormi alles play-offiks, kas ka Sina?
See on ainult enda teha. Minul olekski vaja nüüd meeskonnaga kasvõi 1-2 korda nädalas teha koos trenni – viskaks peale ja annaks kaaslastele veidi nõuandeid, kes kus platsil olla võiks. See annaks päris palju juurde.
Tallinna Rahvaliiga II divisjoni võitmiseks peavad kõik arvestama, et LakiLakid annavad korraliku lahingu?
Jah, igatahes! Me oleme näidanud hooaja jooksul, et võimalik on kaotada tabeli alumise otsa tiimidele, kuid samas võita ka liidreid. Kõigiga on võimalik mängida ja me kellelgi midagi lihtsalt ei kavatse küll anda.
