Eesti harrastuskorvpallurite hulgas on teada-tuntud seltskond BC Forwardsi nimeline kamp aktiivseid mehi, kes aastaid madalamates liigades pakkunud konkurentsi igal tasemel korvpallisõpradele. Kuna tiim andis ennast Retlar/BC Forwardsi nime all üles ka Optibet Tallinna Rahvaliigasse, siis on õige aega uurida, mis võistkonnaga täpsemalt tegu on.

Intervjuus BC Forwardsi eestvedaja Richard Wagneriga, kellel muuseas on mänguplatsil Eesti üks meeldejäävamaid kaugvisketehnikaid, saame muuhulgas teada, kuidas tiimi nimi kunagi ammustel aegadel demokraatlikul teel kassettmaki nuppude asetusest tuletati.

Iseloomusta palun Retlar/BC Forwards võistkonda. Mis mehed olete, kust tulete ja kui kaua koos olete korvpalli mänginud?

Retlar/BC Forwards on traditsioonidega meeskond. Me austame traditsioone, ja püüame neid ka ise tekitada ja säilitada. Kõlab nagu poliitiline kampaania, aga nii on – meil on traditsioone. 2006. aastal, suures osas Nõmme gängiga, otsustasime, et hakkame tegutsema rohkem, kui vaid Pässa Arenal soojade ilmadega omavahel toksides. Motiiv selleks oli puhtalt Tallinnas tegutsevatele meeskondadele loodud liiga.

Mehi on meil seinast seina olnud ja läbi käinud. On mehi, kes ka Meistirliigas platsil käinud, on mehi, kes “eile” palli kätte võtsid, aga 2006/07 hooajast on aktiivsemalt või vähemaktiivsemalt end ilmutanud 6-7 meest kindlasti (Allar Valk, Andrus Vahtrik, Hannes Oks, Toomas Kukk, Tarmo Maiberg, Ramon Võsandi, Richard Wagner).

2006-2018 on BC Forwardsi “trikoloori” esindanud kokku 117 korvpallisõpra – reeglina, me ei ütle korvpalli vastu huvi tundvatele mängusõpradele ära. Meie jaoks olulisem tehnikast on see, mis inimesega inimesena tegemist on.

Kuidas teil seni harrastusliigades on läinud ja kes on olnud aastate lõikes teie kõige ohtlikumad mehed?

Arvestades, kui kirju meie seltskond on, siis endalegi üllatuseks ikka natuke “kulda ja karda” on korjatud. Isegi Rahvaliigas. Läbi hooaegade, mõned teravad pliiatsid on ikka olnud, keda alati hea meenutada, kui jutt läheb meie läbi aegade tublimatele “ketsidega pallivõluritele”.

Läbi hooaegade: Anre Vooremaa, Janno Remmel, Andrei Kolukanov, Antti Hanson, Mark Metsla, Rain Aun. Need mehed on ühel või teisel moel meeskonna ajalukku jälje jätnud, just mängutulemusi silmas pidades. Sel hooajal saame siis Mark Metsla ja Rain Aunaga seda vilja edasi lõigata. Aga kindlasti ülejäänud 111 meest on ka kaasa aidanud sellele, et me seni tegutseme.

Kust tuleb võistkonna nimi Retlar/BC Forwards? Selgita palun tagamaid.

Nime valik meeskonna jaoks toona oli demokraatlik – hääletuse teel. Kahe pinnale jäänud nime vahel, “Ketsidega pallivõlurid” (kes üldse sellise nime välja suutis pakkuda?) ja “BC Forwards”, valisime selle, mis meid rohkem iseloomustas. Kuna toona suurt rõhku kaitsetööle ei pandud, ja kõik mehed tahtsid ainult rünnata, samas, omamata tehnilist pagasit, tundus see täita OK, valida BC Forwards. Igal kassettmakil oli toona rewind ja forward… me siis olime see teine nupp. Ja meeskonna nime ees Retlar – tema on meie tegemisi mõnda aega juba toetanud, ja usub, et ajame õiget asja. On uhke olla kõrgkvaliteetse tellimusmööbli valmistaja, Retlar OÜ, hoole all.

Millist mängustiili Retlar/BC Forwards meeskond viljeleb?

Nagu mainitud, kunagi meeskonna nime valimisel lähtusime stiilist üle ja peale ja siis vaatasime, kas keegi ka kaitsesse viitsib tagasi liikuda. Tänasel päeval pigem kaitsest rünnakusse. Varem ei pööranud tähelepanu targale mängule, tänasel päeval aga, kuna individuaalsete oskustega mehi napib, on kombinatsioonid osa meie mängu ülesehitusest. Kombinatsioone on meeskonnal aegade jooksul mõned tekkinud. Meie head sõbrad A Le Coq meeskonnast räägivad seitsmest, me siis omaltpoolt pakume 9. Üks otsaaudi lahtimäng on peavalu enamus meeskondadele ja on meie arsenalis ka, üllatus-üllatus, koondise legendaarne liikumine.

Kas Retlar/BC Forwards meeskonna eesmärgiks on mängida võidu peale või on esmane tunda ennast mõnusalt heas seltskonnas palli mängides?

See sõltub paljugi sellest, mis koosseisuga osalenud oleme. On olnud võitudele suunatud eesmärke, aga samas, on ka olnud lisakoormuse saamiseks planeeritud hooaegu. Primaarne on ennekõike hea attitude. Sel hooajal tundub, et saame hea seltskonna taas kokku, vanadest ja uutest. Eks siis selle sepistame kuidagi üleüldiselt hea seltskonna pallimänguks.

Miks korvpall, aga mitte näiteks mõni rahulikum ja põlvi säästvam spordiala?

Kirimale? No way! Adrenaliin paneb asjad paika, ja samas, armastus ala vastu. Ja eks see, kuidas Eesti koondis omal ajal tegusid tegi, aitas ka korvpalliga paremini tuttavaks saada. Ja siiani see ongi jäänud esiplaanile. Kuigi sai mitmeid aastaid veetud ka rannajalgpalli ja tänaseni ka discgolfi klubi tegemisi, siis need alad ei saa korvpalli vastu. Ja väide, et jalgpall on parem kui seks, ei vasta tõele. Korvpall on parem kui seks!

Mida ootate Tallinna Rahvaliiga uuelt hooajalt ning kas seate endale ka mingid eesmärgid?

Ootame seda, et Rahvaliiga uus tulemine annaks julgust ka veel mitte reganud meeskondadele tulevikus kaasa lüüa. Oma meeskonna eesmärgid – ennekõike hea sisekliima säilimine, ja mis peamine, et vigastusi meestel ei tekiks. Ülejäänud jutud on vaid boonus.